Reedel, 2.juunil käisime klassiga Piusal. See oli ühtlasi ka meie klassi viimane ühine väljasõit. Järgmised väljasõidud juba uue klassijuhatajaga.:)
Kuna paljud õpilased ei olnud kunagi rongiga sõitnud, siis sai mindud ja tuldud justnimelt rongiga. Oranži Elroni porgandiga, nagu ütlesid lapsed ise. Rongisõidu algul oli elevust palju. Buss ju ei võimalda istumist kuuekaupa. Küll lehvitati teises rongis olevatele reisijatele ning tunti puhast rõõmu lihtsast rongisõidust ja kaaslastega koosolemisest. Eks see viimane ju tegelikult oligi kogu reisi peamine mõte.
Ilmaga meil tegelikult ei vedanud. Juunikuu kohta oli 10C ja meeletu tuul. Tuleb aga tõdeda, et lapsed ei teinud sellest ilmast suurt väljagi ja miks oleksid nad pidanudki, kui tegu oli aastalõpu viimase väljasõiduga koos oma klassiga.
Vaatasime kinos filmi Piusa koobaste ning seal pesitsevate nahkhiirte ja muude loomade kohta. Käisime koobastes (nii palju, kui see tänapäeval võimalik on). Õpilaste jaoks oli loomulikult päeva naelaks Piusa liivakarjäär. Sinna oleksid nad vist jäänudki. Siim ütles: "Sellest tuleb parim päev mu elus". Mitmed lapsed lubasid kodus oma vanematele augu pähe rääkida, et koos perega tuldaks suvel tagasi. Kristopher lootis, et tema isa ja ema sukelduvad samamoodi liiva sisse,nagu tegi tema ise. :) Merili ütles, et just koos klassiga on Piusal ikka nii tore. Kirsi meelest pole ükski teine väljasõit nii lahe olnud. Ühesõnaga - kuulsin õpilaste käest nii palju positiivset tagasisidet, et poleks seda julgenud arvatagi. Mul on nii hea meel, et sellel väljasõidul käisime. Usun, et see jääb kõigile osalistele veel pikaks ajaks meelde!
Tänan väga lapsevanemaid, Alveri ema ja Kirsi ema, kes meiega kaasa tulid!
